MODERNISM IV 20. sajandi alguse Euroopa kirjandus Dadaism ja sürrealism

Dadaism u 1916 – u 1922

Dadaism pr lastekeeles dada ‘mänguhobu, kepphobu’; kahekordne jaatus; kru-suguharu aafriklaste nimetus püha lehma saba kohta jm Kunsti- ja kirjandusvool Lääne-Euroopas ja USA-s Sünnikoht: Zürich, Šveits Liidrid: Hugo Ball, Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco Pagulaspoeetide anarhistlik protest sõja vastu: ülemaailmsete tapatalgute mõttetusele vastandati täiesti mõttetu, sageli vaid seosetuist häälikuist koosnev luule. Dada programmiks oli programmide eitus, kõigi väärtuste ja normide hülgamine. Dada väljendab ürgset suhet maailmaga.

Dada sünd ja lõpp 5. veebruaril 1916 asutati Cabaret Voltaire’is dada-liikumine – see on anti-kunst, anti-kirjandus, totaalne kõige-eitus. Kabarees toimusid kirjanduslikud õhtud, loeti Apollinaire’i, Rimbaud’ jt teiste teoseid. Dadaistlikke rühmitusi tekkis Kölnis, Berliinis, Pariisis. Pärast dada hääbumist Zürichis ja USA-s kandus tegevus Pariisi, paljudest dadaistidest said sürrealistid. Telesaade “Kabaree Voltaire ja dada algus”

Dadaismi esipoeet – Tristan Tzara Rumeenia päritolu luuletaja (1896 – 1963) 1916 leidis Zürichist lõbusa nihilistidest mässajate kamba 1916 – esimene dadaistlik tekst: „Härra Antipüriini manifest” Sellele järgnesid dada manifestid Tzara manifestist Sürrealistliku grupi liige 1930 –1934 Purustada kunst kunstiliste vahenditega. T. Tzara

Saksamaa dadaistlik revolutsiooniline kesknõukogu kuulutab, et dadaism nõuab (mõned nõudmised): progressiivse tööta oleku läbiviimist iga tegevuse täieliku mehhaniseerimise läbi. Ainult tööta oleku läbi saab isik võimaluse elu tõdesid teada ja lõpuks harjuda läbielamise enesega; kõigi loovate ja vaimsete inimeste avalikku igapäevast toitlustamist Potsdami platsil (Berliinis); simultaanse luuletuse läbiviimist kommunistliku riigipalvena; 150 tsirkuse silmapilkset ehitamist, et valgustada proletariaati suurdadaistliku propagandaga; seksuaalsuhete korraldamist rahvusvaheliselt-dadaistlikult sugutsentraali loomise läbi. Tõlkinud J. Semper, ajakiri Ilo 1920 nr 4

Hannah Höch, Dada kööginoa löök läbi viimase Weimari õllekõhukultuuri epohhi Saksamaal (Cut with the Dada Kitchen Knife through the Last Weimar Beer-Belly Cultural Epoch in Germany) 1919, kollaaž. Berliin, rahvusgalerii

Põhimõtteid Nõudmised kunstnikule: spontaansus, pidev (enese)hävitus, täielik vabadus nii elus kui ka kunstis. Protest, šokeerimine, provokatsioon. Eituses avaneb ülim vabadus. Loobuti ideest, et kunst saab maailma muuta. Luule on eluviis, vaimu aktiivsus. Võib olla luuletaja, kirjutamata ridagi. Kujutada elu simultaansust, kus üheaegselt eksisteerivad müra, lärm, rütmid ja värvid.

Dadaistlik luule Ühendati loogilise seoseta häälikuid, sõnu ja lauseid. Sisulisele tähendusele eelistati efektsekõlalist sõnakasutust. Lajos Tihanyi „Tzara portree“ (1927)

Dadaistide luuletusliigid 1918. a dadaismi manifestis kirjeldatakse dadaistide luuletusliike Müraluuletus esitab erinevaid helisid, nagu need tegelikkuses eksisteerivad, või lihtsalt müra või lärmi. Korraldati avalikke müraluule esitusi, kasutades gongi, sireene, trumme, konservikarpe. Abstraktne foneetiline luuletus – üksikhääliku või häälikukombinatsioonide esitamine häält moduleerides. Suunatud keele mandumise vastu. Simultaanluuletus – ühel ajal kantakse ette mitut eri teksti või mitu eri häält räägivad, laulavad, vilistavad samal ajal vms.

Dadaistide luuletusliigid Gümnastiline luule – luulet esitatakse kehaliigutuste saatel Merzluuletus (“merz” võeti saksakeelsest sõnast kommerziell) – koosnes ajalehtedest leitud suvalistest lausetest, plakatitelt, vestlustest pärit lausejuppidest või katkenditest – seega kollaaž jne

Dadaistlik luule Etendus kabaree Voltaire’is 1916. aastal esitas Hugo Ball kabaree Voltaire’is oma kuulsa luuletuse “Karavan”.

Dada väljaanded Dada 6 (Bulletin Dada), väljaandja Tristan Tzara (Pariis, veebruar 1920) Dada 1, väljaandja Tristan Tzara (Zürich, juuli 1917)

Theo van doesburg, dada õhtu poster

Pour faire un poème dadaïste Tristan Tzara (1924) Prennez un journal Prenez des ciseaux Choisissez dans le journal un article ayant la longueur que vous comptez donner à votre poème. Découpez l’article. Découpez ensuite avec soin chacun des mots qui forment cet aricle et mettez-les dans un sac. Agitez doucement. Sortez ensuite chaque coupure l’une après l’autre. Copiez consciencieusement dans l’ordre où elles ont quitteé le sac. Le poème vous ressemblera. Et vous voilà un écrivain infiniment original et d’une sensibilité charmante, encore qu’incomprise du vulgaire.

Kuidas teha dadaistlikku luuletust? Vali sobiva pikkusega ajaleheartikkel, lõika see sõnadeks, puista sõnad paberkotikesse ja saputa seda tasakesi. Seejärel tõsta sõnad ükshaaval kotist välja ja kirjuta selles järjekorras üles sobiva pikkusega värssidesse. Luuletus ongi valmis! Kurt Schwitters

F. Picabia. Armastuse paraad (1917) Dadaistlik kunst Rakendati palju kollaaži ja montaaži. Eksponeeriti juhuslikke esemeid. Kunstnikke: Hans Arp, Marcel Duchamp, Man Ray, Francis Picabia. Muusikas kasutati müraefekte. Vene anarhisti M. Bakunini mõte – purustamisrõõm on loomingurõõm – sobib ka dadaga. F. Picabia. Armastuse paraad (1917)

Dadaistlik kunst Marcel Duchamp. Purskkaev. 1917 Hans Arp. Enne minu sündi.1914

Sürrealism

Sürrealism Üks XX sajandi mõjukam vaimne liikumine Tekkis pärast I maailmasõda Pariisi kirjanike ja kunstnike ringkondades, dadaism suubus sürrealismi; Esimest korda kasutas sõna sürrealism Guillaume Apollinaire (1917) Alguseks loetakse 1919. aastat. Liikumise eesotsas oli kirjanik André Breton – „sürrealismi paavst” Liidrid: Louis Aragon, Paul Éluard Sürrealism võttis üle dadaismi pakutu ja arendas seda edasi. Sürrealistide grupp lagunes 1960. aastate lõpus.

Sürrealism Sürrealism on pigem maailmavaade, ellusuhtumine, vaimne hoiak. Sooviti esile tõsta ja väärtustada nähtusi, mida seni oli ühiskonnas alla surutud või tagaplaanile jäetud, näiteks erootikat, unenägusid, esoteerikat, maagiat. Kujutlusvõime tuleb vabastada, loobuda tabudest keeles ja inimkeha suhtes, “õige” ja “vale” eristamisest. Kirjanduse ja kunsti uuendamise kõrval tegeldi aktiivselt poliitikaga – eesmärgiks takistamatu pealetung kõigil elualadel

Salvador Dalí Hispaania maalikunstnik ja kirjanik, (1904 –1989) Hispaania maalikunstnik ja kirjanik, sürrealistliku grupi liige 1929–1939 Masin ja käsi (1927)

Sürrealism on ... ... igasuguste ühiskondlike standardite ja normide eitamine; ... meeleseisund, eluviis, vaimulaad; ... elatav, mitte maalitav ega kirjutatav; ... katse hüljata mõistuse kontroll, loogika, tavalised meetodid; ... tsivilisatsiooni põhimõtete destruktsioon: religioon, perekond, moraal on hullusärgid, mis takistavad elamast vastavalt oma tungidele.

Sürrealism laiendas loovuse piire Esimeseks sürrealistlikuks teoseks nimetas Breton Philippe Soupault’ga kahasse kirjutatud teost “Magnetväljad” (1919), mis on loodud automaatkirjutuse meetodil, kasutades unenägu ja hüpnoosiseisundit. Abiks olidki juhus, unenäod, alateadvus, hallutsinatsioonid, alkohol, uimastid. Poolehoidu leidis müstika, maagia, alkeemia, avastuslikkus, prohvetlikkus. Algul oli sürrealism peamiselt kirjandusekeskne, maalikunsti osa sürrealistlikus liikumises kasvas järk-järgult. Kujutavale kunstile võlgneb sürrealism oma kuulsuse. Sürrealism jõudis ka filmikunsti.

Salvador Dalí. The Great Masturbator. 1929

Sürrealismi sünd 11. oktoobril 1917 avati Pariisis Rue de Generelle 15 Sürrealistlike Uuringute Büroo. Büroo juhatajaks sai Antonin Artaud (1896–1948), prantsuse kirjanik, teatriteoreetik ja näitleja, sürrealistliku grupi liige 1924–1929. Büroo oli avatud kõigile, kellel oli öelda midagi uut, kes olid püütud argise ja banaalse eksistentsi võrku ega leidnud sellest väljapääsu. Büroo oli energiageneraator – koht klassifitseerimata ideede jaoks ja mässude jätkamiseks (Louis Aragon).

Sürrealismi teooria Sürrealistid tegelesid teoreetiliste küsimustega: 1919-1932 – automatism, kujunditeooria formuleerimine; 1930. aastad – sihilik juhus ja must huumor; 1940. aastad – müüdi mõtestamine ja kasutamine. Peamine sürrealismi teoreetik oli André Breton. Toetuti kaasaegsetele meditsiinisaavutustele (vaimuhaigete uurimine) ja huvile meediumide vastu (katsed kontakteeruda teispoolsusega). Suuresti mõjutas sürrealismi Sigmund Freudi psühhoanalüüs.

Sürrealismi manifest (1924) Esimese „Sürrealismi manifesti” autor oli André Breton – prantsuse poeet ja romaanikirjanik, sürrealistliku liikumise eestvedaja. Manifestis defineerib Breton sürrealismi kui puhast psüühilist automatismi, mille abil püütakse väljendada mõtte tegelikku kulgu. André Breton (1896 – 1966)

Juhend automatismi praktiseerimiseks Automatismi eesmärgiks on kõikide psüühiliste mehhanismide lõplik purustamine. Mitte hoolida andest ja inspiratsioonist Saavutada teatud ükskõiksuse või hajameelsuse seisund Vabaneda mõistuse ja hea maitse kontrollist Kirjutada kiiresti, eelnevalt läbimõeldud süžeeta ... väljaspool igasuguseid esteetilisi või eetilisi kaalutlusi Mitte midagi meelde jätta ega kirjutatut vahepeal üle lugeda Jätkata, kuni on tahtmist.

Kujunditeooria Automaatkirjutuse meetod tekitab kujundiloomeks eriti sobiva atmosfääri. Kujundid ilmuvad ise, vääramatult, sest tahe ei valitse enam mõistuse üle. Hinnatavaim kujund on see, mis esindab kõrgeimal määral meelevaldsust, mille tõlkimiseks tavakeelde kulub kõige rohkem aega ja vaeva. Oivaline kujund on ülimalt vastuoluline, salapärane, viirastuslik või eitab mingit elementaarset füüsilist omadust, ... ajab naerma, esitab abstraktset konkreetsel viisil või vastupidi vms. Uus luuletustüüp – oivaline laip: luuletust loob mitu inimest, kellest igaüks lisab luuletusse ridu, teadmata midagi eelnevast tekstist. Nimetus tuleneb esimese sedalaadi luuletuse algussõnadest.

Automaatse joonistamise näiteid André Massonilt Automaatse joonistamise näiteid André Massonilt. (Kirjanik Robert Desnosi portree 1926; 1924; kolmanda sünniaasta teadmata)

Sürrealistid kirjutasid ... manifeste teoreetilisi tekste luulet unenägude kirjeldusi sõnamänge automaatseid tekste (vaba sõnadevool talletatakse järele mõtlemata)

Antonin Artaud Püüdis täielikult ümber kujundada kirjandust, teatrit ja kinokunsti. Esseekogus ”Teater ja tema teisik” lõi ta mõiste “julmuse teater”. „Idee, loogika, kord, tõde, mõistus – kõik tuleb saata surma olematusse.” (1925)

Jacques Prévert (1900 – 1977) Prantsuse luuletaja J. Prévert tegeles sürrealismiga aastatel 1926 – 1929

Luis Buñuel (1900–1983) Hispaania filmikunstnik, sürrealistliku grupi liige 1928– 1932 Sürrealistlik lühifilm (16 min) „Andaluusia koer” (1929), mille stsenaariumi kirjutas ta koos Dalíga. Salvador Dalí. Luis Buñueli prtree. 1924

Sürrealism eesti kultuuris Sürrealismi mõju on tunda 1930. aastate lõpul Adamson-Ericu maalides, Wiiralti Pariisi- perioodi loomingus, Olev Mikiveri kunstis. Adamson-Eric. Viiul ja vest.1933

Eduard Wiiralt „Cabaret”

Sürrealism eesti kirjanduses Eesti kirjanduse suur sürrealist on ka rahvusvaheliselt tuntud luuletaja ja kunstiteadlane, Rootsis elanud Ilmar Laaban Tema looming on andnud loometõukeid mitmetele kodueesti luuletajatele, näiteks Andres Ehinile, Jüri Üdile Kodu-Eesti kirjanikest ongi sürrealistlikku luulet enim viljelenud Andres Ehin. Ilmar Laaban (1921 –2000)

Ilmar Laaban Luuletaja, kriitik, publitsist, tõlkija. II maailmasõja tõttu sattus pagulusse Rootsi. Luulekogu „Ankruketi lõpp on laulu algus” (1946) Väike kogu keelemängulist luulet, aforisme „Rroosi Selaviste” (1957) – nimikangelane on sünnilt prantslanna, kelle aadressiks on Sala-mander. Tekste nimetab Laaban ise MITTE-TERADEKS Luuletaja elukreedo: ELADA VABANA VÕI SURRA.

Mitte-teri Ainsa loogalöögiga loob Rroosi Selaviste oma loogelise loogika. Rroosi Selaviste kasvatab üht ühtlast ja kaht kahtlast last. Mõrvarite märatsemine on vaid kõrvaline käratsemine. Meie ei saa! Kes sa oled taevas? Pühitsetud Saag? Usin Nimi? Maksad kätte! Heroiiniga heroiiniks Formalist Rosa Selova siirdub formaliinilt üle heroiinile, et teha tutvust heroismiga. (TASS)